Õnnesoovid
Märjamaa haigla 2023.a. kuldseks kolleegiks valiti õde Ilme Leht. Õnnitleme!
Märjamaa haigla 2023.a. hõbekolleegiks valiti Ukraina kodanik Oksana Kashuba. Õnnitleme!
175 aastat haiglat Märjamaal
175 aastat haiglat Märjamaal
Tänavu möödub 175 aastat Märjamaa haigla asutamisest.
Aastal 1849 laskis Haimre mõisaproua Uexküll Märjamaale ehitada 12 voodikohaga hospitalihoone.
Täpsemad andmed selle asukoha ja tegemiste kohta puuduvad, kuid on mitmeid allikaid, mis kinnitavad, et haigemaja ehitati Märjamaale aastal 1849 ja see asus Pärnu maanteel Kukema piirkonnas.
1905. a asutati Märjamaale uus haigla, mis asus tõenäoliselt Pärnu mnt 72. Haigla põhikirja kinnitas kuberner 5.juunil ja voodikohti oli 17.
Pärast teist maailmasõda avas dr Hans Salep 10. detsembril 1944 kümnekohalise haigla Pärnu mnt 71. See maja kuulus emigreerunud vabakutselisele arstile Miina Kannelauale.
1953.a viidi haigla üle Sipa tee 3 pastoraadi hoonesse. Pärnu mnt 71 jäi ambulatooriumiks kuni 1994. aastani.
1962.a. likvideeriti Märjamaa rajoon ja haiglaks sai rajooni administratiivhoone Oru tn. 2. Sipa teel aga moodustati haigla tuberkoloosiosakond, mis 1974.a. profileeriti neuroloogiaosakonnaks ning töötas seal kuni 1993. aastani.
Aastal 1993 valmis uus haigla Lauluväljaku tn. 26.
Täna tegutseb Märjamaal õendushaigla ja üldhoolduskodu. Hoones asuvad perearstid ja Regionaalhaigla kiirabibrigaad.
Kirjutise aluseks on T.Koka uurimus.
Märjamaa haiglas lõpetas hooldustöötajate töökohapõhine õppegrupp
31. jaanuar 2020 sai läbi 2 aastane hooldustöötajate koolitus Märjamaa haiglas. Õppetöö toimus koostöös Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga, õpet rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi toel.
2018 aastal alustas õpinguid hooldustöötaja erialal töökohapõhises õppes 15 õppurit, 31. jaanuar 2020 lõpetas 14 õppurit, nendest 11 oli Märjamaa haigla töötajad. Kõik sooritasid edukalt kutseeksami ja neile omistati hooldustöötaja kutse tase 4.
Õnnitleme!
Fotol Märjamaa haigla 11 tublit õppurit